Nutrition information

MINERAALID

Need soolad koosnevad alati 2 komponendist: Happe radikaal ja metall. Erinevus mineraalide ja mikroelementide vahel seisneb selles, et mineraalid, mida nimetatakse ka makroelementideks, moodustavad üle 0,01 % organismi massist, mikroelemendid aga alla 0,01 % organismi massist.

Allolevad tabelid toovad ära erinevad happe radikaalid ja metallid makro- ja mikroelementides, kus nad esinevad ja nende funktsiooni.

Happe radikaalid makroelementides:

Happe radikaalid mikroelementides:

Metallid mikroelementides:

Teisteks metallideks on molübdeen (Mo), boor (B), broom (Br) ja kroom (Cr), mille toimimine pole täpselt teada.
Toit EI tohi sisaldada pliid (Pb) ja elavhõbedat (Hg), kuna need on toksilised.

Metallid makroelementides:

TOIT

Valgud
Valke võib vaadelda kui pärlikeed, mis koosneb erinevatest aminohapetest (pärlid). Aminohapete kogus ja tüüp määravad ära valgu omadused. On oluline, et kõik aminohapped sisaldavad lämmastikku koe ehitusmaterjalina. Valgud täidavad organismis erinevaid funktsioone, olles olulisteks koe, hormoonide ja ensüümide ehituskivideks. Lisaks täidavad nad olulist rolli muuhulgas seoses õige veetasakaaluga, toksiliste ainete eemaldamisega ja piisava vastupanu taseme hoidmisega infektsioonidele. Valke saab nii juurviljadest (teraviljad, kaunviljad, õllepärm) kui loomsetest allikatest (liha, kala, linnuliha, munad). Müüt, et palju valku on koertele kahjulik, on juba ammu seoses kasvamisega kummutatud. Vastupidi, palju valku aitab tagada paremat tervist. Puudus põhjustab aneemiat, madalat resistentsust infektsioonide suhtes, lihaskoe kadu jne. Puudust ei põhjusta mitte ainult ebapiisav imendumine vaid selle põhjuseks võib ka olla valkude lagunemise suurem kiirus. Seda võivad põhjustada erinevad stressi vormid (vaimne või füüsiline surve indiviidile). Koera poolt kasutatav liigne valk võib siiski viia allergiliste raktsioonide/talumatuse tekkimisele. See põhjustab sageli punaseid laike nahal ja tugevat sügelust.

Rasvad
Rasvade kõige olulisemaks funktsiooniks on energia pakkumine. Lisaks pakuvad nad küllastumata rasvhappeid (KRH). Rasvhapped täidavad olulisi funktsioone närvisüsteemis ja muuhulgas ka seoses naha ainevahetusega. Toidus leiduvad rasvad on koerte jaoks kergesti seeditavad, neist seedub tavaliselt 95-98 %. nagu inimesedki, eelistavad koerad oma toidus rasva ja seetõttu lisatakse seda sageli nende toidule maitsestamiseks. Toidus leiduv rasv soodustab ka vitamiinide imendumist.

Süsivesikud
Süsivesikud on alati taimse päritoluga. Tärklis ja suhkrud on hästi tuntud süsivesikute näited. Võib eristada seeduvaid süsivesikuid (tärklis, suhkrud) ja mitteseeduvaid süsivesikuid (tselluloos, pektiin), mis pärinevad taimsetest rakuseintest ja kiududest. Süsivesikud soodustavad peenestatud toidu transporti sooltes (soolepassaaz?) stimuleerides sooleseina. Nende puuduseks on see, et nad suurendavad väljaheite hulka, seda ka seetõttu, et sisaldavad olulisel määral vedelikku.

Mineraalid
Kuigi koguste mõistes on mineraalide roll väike, on nad asendamatud. Just seetõttu, et tegemist on väikeste kogustega, tehakse kergesti vigu. Mineraalid võib jagada makro- ja mikroelementideks. Kaltsium (Ca) ja fosfor (P) on hästi tuntud makroelemendid. Nad mängivad suurt rolli skeleti ehituskividena ja sõltuvalt füsioloogilisest staadiumist peab neid toidus sisalduma kindlaksmääratud suhtes. Kui fosfor pärineb taimedest, pole see sageli võimeline toidust imenduma, kuna esineb mittelahustuvas vormis (fütaadina). Teisteks olulisteks makroelementideks on magneesium (Mg) (skelett, ensüümid), naatrium (Na), kaalium (K) ja kloor (Cl). Mikroelementide näideteks on raud (Fe) (veri, hapniku transport), vask (Cu) (pigmendi moodustumine, veri), tsink (Zn) (ensüümid, nahk), mangaan (Mn) (ensüümid), jood (I) (türeoidhormoon) ja seleen (Se) (lihaskude, antioksüdant).

Vitamiinid
Vitamiinid pärinevad nii taimsetest kui loomsetest allikatest. Tavaliselt jaotatakse vitamiinid vesilahustuvateks ja mittevesilahustuvateks. Ka vitamiine vajatakse ainult väikestes kogustes ja koerad suudavad mitmeid vitamiine ise toota. Tähtsamate vitamiinide näited ja nende funktsioonid on toodud allpool.

Vitamiinide olulisimad funktsioonid:

Energiavajadus
Kõik organismis toimuvad protsessid vajavad energiat. Seda energiat kasutatakse näiteks kehatemperatuuri hoidmiseks, kudede tootmiseks ja töö tegemiseks. Vajalik energia peab sisalduma toidus. Põhimõtteliselt söövad koerad, kuni nende energiavajadus on rahuldatud. Siiski tarbivad paljud koerad igavuse, dieedi ja toidu maitsekuse tõttu rohkem, kui on nende energiavajadus, muutudes paksuks ja ülekaaluliseks. Soovitatav on kontrollida oma koera toitumuse seisundit regulaarselt. Koerad ladustavad reserve oma roiete vahele rasva kujul. Lühikesekarvalistel koertel peaksite lihtsalt nägema kaht viimast roiet ja pikakarvalistel koertel peaksite neid kergelt käega katsudes tundma. Alustage pakendil kirjas oleva kogusega ja kontrollige oma koera kord nädalas ning kohandage toidukogust vastavalt sellele, andes veidi rohkem, kui roided on liiga kergesti tuntavad ja veidi vähem, kui roided pole õigesti tuntavad. Jälgige tähelepanelikult suurte koeratõugude kustikaid, kes on tuntud oma kiire kasvu poolest.

RASVAD

Rasvhapped

Rasvade funktsioonid
1) maitse ja struktuur
2) vitamiinid A, D, E ja K on rasvlahustuvad
3) reservtoitained on salvestatud keharasva
Selle keharasva lisafunktsioonid on:
a) nahaalune sidekude kaitseks, isolatsiooniks ja kuju moodustamiseks
b) elutähtsate organite nagu süda, neerud ja silmad, kaitse
c) tugifunktsioon: nt käpapadjandid
4) rasvad ja valgud annavad ehitusmaterjale rakkude jaoks
5) asendamatud rasvhapped vastutavad terve naha ja karvkatte eest
6) arahhidoonhape on aktiivne nahas, kuid seda leidub toidus harva Koerad toodavad seda ise linoleenhappest kasutades vitamiini B6.

Rääsunud
Rasvad, eriti küllastamata rasvhapped, võivad rääsuda ehk oksüdeeruda. Rääsunud rasvadel pole enam mingit toiteväärtust. Seda saab vältida hoides toitu jahedas, kuivas ja pimedas või koos antioksüdandiga:
- Etoksikiin (põllumajanduslik toksiin)
- Butüülhüdroksüanisool (BHA)
- Butüülhüdroksütolueen (BHT)
- Vitamiin C (looduslik aine)
- Sidrunhape (looduslik aine)
NORM: toit, milles 25 % kilokaloritest on tagatud rasvade poolt, millest 5%
on asendamatud rasvhapped, on enam kui piisav.

  VITAMIINID JA VESI

Vitamiin A ehk Retinool on rasvlahustuv ja seda leidub kalaõlis, munakollases, taimedes, juustus, võis, piimas ja koores. Vitamiin A puudus põhjustab kasvihäireid, soodumust haiguste tekkeks, närvi- ja reproduktiivse süsteemi häireid, luude mahu suurenemist, kanapimedust ja pimedust ja sarvkesta keratiniseerumist. Vajadus: 100 RÜ kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Vitamiin A 1 RÜ on 0,3 µg (mikrogrammi).

Vitamiin B1 ehk Tiamiin on vesilahustuv ja seda leidub lihas, ubades, rohelistes juurviljades, piimas ja munades. Vitamiin B1 puudus põhjustab närvisüsteemi, naha ja erütrotsüütide tootmise häireid. Tiamiini lagundab antivitamiin tiaminaas. Seda leidub värsketes mageveekalades ja värskes heeringas. Keetmine hävitab tiaminaasi.

Vitamiin B4 ehk Koliin on vesilahustuv. Ta funktsioneerib lipotroobina, vältides rasva ladestuste tekkimist maksas, ja stimuleerib parasümpaatilist närvisüsteemi (kesknärvisüsteemi osa).

Vitamiin B5 ehk Nikotiinhape on vesilahustuv. Vitamiin B5 puudus põhjustab "musta keele haigust", suu ja keele limaskestade häiret.

Vitamiin B6 ehk Püridoksiin on vesilahustuv ja seda leidub maksas, neerudes, piimas, munas, pärmis ja riisis. Ta vastutab linoleenhappe muutmise eest arahhidoonhappeks (vt rasvad). Lisaks muule põhjustab Vitamiin B6 puudus nahahäireid.

Vitamiin B12 ehk Kobalamiin on vesilahustuv ja seda leidub lihas ja mõnedes taimesortides. Ta annab ehitusmaterjali RNA ja DNA (rakutuuma valgud) jaoks ja soodustab erütrotsüütide tootmist.

Vitamiin C ehk Askorbiinhape on vesilahustuv ja seda leidub värsketes juur- ja puuviljades. Koerad suudavad ise C-vitamiini toota. Neile lisaks Vitamiin C andmine on seetõttu mõtetu. Piisavas koguses C-vitamiini tootmise ebaõnnestumine põhjustab skorbuuti (suu ja igemete limaskestade veritsus). Vitamiin C mõjutab luude arengut ja C-vitamiini lisa võib anda koertele, kel esineb puusaliigese düsplaasia või kanged jalad.

Vitamiin D ehk Kaltsiferool on rasvlahustuv ja seda leidub tursamaksaõlis, munades ja taimsetes õlides. Taimed sisaldavad ergosterooli, provitamiin D-d, mis inimestel muutub D-vitamiiniks päikesevalguse toimel. Koerte puhul nii ei ole või on harva. Vitamiin D puudus põhjustab rahhiiti. Vitamiin D liig põhjustab kaltsiumi väljumist luudest, mis jätab alles valuliku, kareda luupinna. Seejärel tekivad kaltsiumi ladestused südames, kopsudes ja neerudes, mõjutades nende funktsioneerimist. Päevane vajadus: Minimaalselt 7 RÜ kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Kutsikad 3 x nii palju. 1 RÜ - 0,025 µg (mikrogrammi).

Vitamiin E ehk Alfa-tokoferool on rasvlahustuv ja tervetel koertel on alati selle reserv oma maksa ladustatud. Puudus põhjustab lihasdüstroofiat, kuid kahtlustatavat defitsiiti on avastatud ainult mõnel korral traavihurtadel.

Vitamiin H ehk Biotiin on vesilahustuv ja sisaldub paljudes erinevates toitainetes (eriti pärmis) ja on koensüüm. Vitamiin H puudus põhjustab kasvuhäireid, nahaprobleeme, närvisüsteemi ja organismi veetasakaalu häireid. Munavalge sisaldav avidiini, mis lagundab biotiini. Muna keetmine hävitab avidiini.

Vitamiin K on rasvlahustuv ja sisaldub spinatis, kalajahus ja porgandites. Vitamiin K soodustab protrombiini (hüübimisvalk) tootmist maksas ja seda toodavad sooltes kolibakterid. Vitamiin K puudus põhjustab hemofiiliat. Rotimürk hävitab vitamiin K...!!!

VESI

  VALGUD

Asendamatud valgud
- lüsiin - treoniin
- trüptofaan - valiin
- metioniin (väävlis-) - tsüstiin (väävlis-)

Proteaasid
Proteaasid on ensüümid, mis on vajalikud valgu lõhustamiseks.
- pepsiin on maos leiduv ensüüm
- trüpsiin ja kümotrüpsiin on kaksteistsõrmiksooles leiduvad ensüümid
- erepsiin on peensooles leiduv ensüüm

Mitte-seeduvad: Keratiin (nahk, karvad ja küüned)

Halvasti seeduvad: Kollageen (luu, kõhr, sidekude)

Aminohapped läbivad sooleseina kiiresti. Allesjäänud aminohapped muundatakse roisubaklterite poolt; lüsiin kadaveriiniks ja trüptofaan indooliks. Mõlemad neist toodavad H2S gaasi, mis annab ekskrementidele nende lõhna.
Täisvalgud ei suuda läbida sooleseina välja arvatud kutsikatel esimese 24 kuni 48 elutunni jooksul. Selles staadiumis võivad kolostrumist absorbeeruda globuliinid (antikehavalgud).

Dissemineeritud valgud:
Need on valgud, mis meenutavad rasvhappeid ja suhkruid. Need valgud on muundatud keharasvaks.

Valkude funktsioon
1) organismi poolt loomulikult toodetavate valkude ehituselemendid.
2) kui organism ei vaja mingeid ehitusmaterjale, ühendab maks neist lahti lämmastiku, tootes ammoniaaki. Ammoniaak on toksiin, mis seetõttu muudetakse mittetoksiliseks uureaks, mille organism eritab neerude kaudu.

Bioloogiline väärtus
Bioloogiline väärtus on asendamatute valkude olemasolu näitaja. See väärtus peaks olema vähemalt 60.

Kui me arvestame erinevate toitainete tüüpe, saame me järgmised bioloogilised väärtused (BV):
Kanamuna = BV 96
Loomaliha = BV 76
Sealiha = BV 79
Kala = BV umbes 80
Kuumutatud sojaoad = BV 75
Kartulid = BV 71
Herned = BV 48
Oad = BV 38

Täiendamine on valkude lisamine BV suurendamiseks.

NORM: 25 kuni 30 % vajalikest kilokaloritest peab pärinema valkudest.

*Teatud juhtudel on nimelt nii, et kui loomse valgu allika kvaliteet on kõrge, on proportsioon madal. Enamus kõrgekvaliteedilise loomse valgu allikaid näitab kõrget valgusisaldust. See tähendab, et seda võib tarvitada vähem, vastasel juhul muutub valgusisaldus lõpp-tootes liiga kõrgeks.